Kirjutab õppealajuhataja Tiia Mikson

Uuendused renoveeritud koolimajas

Esimene veerand on natuke ootamatult läbi saanud. Tõsi, õppeaasta esimesed veerandid mööduvadki tavaliselt ruttu, kuid sel aastal saabus veerandi lõpp eriti kiiresti. Ei oskagi öelda, kas on selles süüdi meie renoveeritud koolimaja – sissekolimine ja töötamine tundmatuseni muutunud majas – või ongi aeg kiiremini käima hakanud. Rõõm on aga tõdeda, et möödunud seitsmesse nädalasse (7.-12. klassi õpilastel algas õppetöö 7. septembril) on mahtunud palju toredaid tegemisi.

Veerandi suursündmuseks ja kõige tähtsamaks päevaks, mida vanemate klasside õpilased olid kogu suve põnevusega oodanud, kujunes kahtlemata 7. september – päev, mil saime taas siseneda Veski tänava koolimajja. Õpilaste esimesed emotsioonid olid meeliülendavad: paljudele tundusid heledates beežides-sinistes-rohelistes toonides koridorid varasemaga võrreldes palju avaramad ja valgusküllasemad, vaimustuse ja mõningase üllatusega vaadati aatriumi laimirohelisi nahksohvasid. Rohkesti kõneainet pakkusid klassiruumidesse ja koridoridessegi paigutatud kaamerad – neid on koolimajas ja -õues üle viiekümne - ning põhjust uudistamiseks andsid seintel asuvad raadioaparaadid.

 

Teklid uutele gümnasistidele

Esimene veerand on ikka olnud eriliselt oluline ja tähtis 10.klassi õpilastele, sest saavad nad end ju alles pärast nö „rebaseks löömist" täieõiguslikeks gümnasistideks pidada. Olnud mõned nädalad oma kaunis renoveeritud koolimajas, tõdesime, et tavapärane mäkerdamine- plökerdamine lihtsalt ei sobi meie uue imidžiga – kaunis majas peavad olema ka kaunid kombed! Ja nii saigi alguse uus traditsioon - 14. oktoobril pani direktor igale 10. klassi õpilasele pähe kooli tekli – hõbedase logoga tumesinise tekli. Alates sellest sügisest tähistame oktoobrikuus uue gümnasisti päeva.

 

Põhjuseta puudumiste osas 0- tolerants

Eelmisel õppeaastal tegelesime intensiivselt põhjuseta puudumisega – kui õpilased koolis ei käi, ei ole võimalik saada nö head haridust, mida loomulikult ju kõik õpilased ja ka vanemad koolilt ootavad, ega ka kõrgeid tulemusi riigieksamitel. Erandiks on meie reaalklasside õpilaste riigieksamite tulemused, mis on kõrgemad vabariigi keskmisest, aga nemad ei puudu ka põhjuseta. Puudujat lihtsalt pole võimalik õpetada ning ta ei jää ilma mitte ainult heast haridusest, omandamata jäävad kõige elementaarsemadki teadmised. Seepärast seadsimegi eesmärgiks puudumiste vähendamise 5% võrra. Koostasime iga veerandi lõpul põhjaliku analüüsi, mida tutvustasime ka õpilastele. Analüüsi tulemuste põhjal kavandasime järgmise veerandi tegevused. Õppeaasta lõpul käis aga 25 gümnasisti koos vanemaga direktori ja õppealajuhataja juures vestlusel. Neist viis ei õpi enam meie koolis – juhtkond ei näinud nende puhul meie koolis õpingute jätkamise võimalust. Kuigi põhjuseta puudumiste arv vähenes 18%, ei jäänud me selle tulemusega siiski rahule. Analüüsisime õpilaste puudumist põhjalikult kooli arenduskogus ja ka augustikuu õppenõukogus ning kavandasime tegevused.

Kooliaasta avaaktusel tegigi direktor õpilastele teatavaks pedagoogilise kollektiivi otsuse o-tolerantsi rakendamise kohta õpilaste põhjuseta puudumiste suhtes. Sel aastal rakendame iga üksiku juhtumi korral konkreetset meedet: esimesele puudumisele järgneb klassijuhataja vestlus õpilasega ning vanema teavitamine, järgmise puudumise korral suunab klassijuhataja õpilase õppealajuhataja juurde vestlusele ning õpilane saab direktori käskkirjalise noomituse (klassijuhataja helistab koju ja informeerib ka vanemaid). Järgmine meetmena kutsutakse õpilane koos vanemaga direktori juurde vestlusele. Kui kooli poolt rakendatavad abinõud ei toimi, suuname õpilase laste hoolekande komisjoni või maakonna alaealiste komisjoni. Peame oluliseks kohest ja kiiret reageerimist ning kindlasti vanemate kaasamist. Samuti palume vanematel, kelle lapsed koolist põhjuseta puuduvad ja/või omavad mitterahuldavaid veerandihindeid, teha endale isiklik e-kooli parool – klassijuhataja näeb siis, kas vanem on kursis oma lapse õppimise, käitumise ja koolis käimisega.

 

Puudumiseks on vaja luba

Kuna seadusandlusest tulenevalt on lapsel kohustus 17 aastaseks saamiseni kooli käia ja viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud nö kodustel põhjustel puudumine, siis muutsime selleski osas nõudmised konkreetsemaks. Kui õpilane soovib puududa nn kodusel põhjusel (kord-paar õppeaastas perega seotud ettevõtmiste korral) peab vanem eelnevalt klassijuhatajalt loa saama. Kui õpilasel on erandjuhuna vaja puududa 1-2 tunnist (arsti juures käimine vms), esitab ta äraküsimiseks aineõpetajale kirjaliku tõendi, millel on ka lapsevanema telefoninumber. Puudumiseks koolipäeva kõigist tundidest tuleb vanema tõendi või telefonikõne alusel klassijuhatajalt üldjuhul eelnevalt luba taotleda. Lubatud puudumised märgitakse e-päevikusse tähega „l". Samaoodi tähistatakse ka võistlustele, olümpiaadidele, muusikakooli esinemistele jm tundide ajal lubatud õpilaste puudumine. Kui õpilane on puudunud koolist haiguse tõttu, esitab ta puudumisele järgneval päeval 1-2 päeva puhul vanemate poolt kirjutatud tõendi, pikemal puudumise korral kolme päeva jooksul arstitõendi. Hilisemaid tõendeid ei arvestata ning päevikusse märgitakse põhjuseta puudumine.

 

Autokooli pärast tunde

Viimastel aastatel gümnaasiumiõpilaste seas üha populaarsemaks muutunud autokoolis käimine tõi kaasa massilise tundidest puudumise, mille tulemusena halvenes märgatavalt õpilaste õppeedukus. Arutades juunikuu õppenõukogus seda probleemi, otsustasime lisada kooli kodukorda sisse punkti, mille kohaselt on õpilastel keelatud õppetundide ajal autokooli sõidutundides käia. Õppenõukogu otsusest informeeris direktor ka autokooli juhti. Kuna õppimine gümnaasiumis on pingeline ja mahukas, soovitame õpilastel autokoolis käia suvel ning keskenduda oma peamisele tegevusele – õppimisele. Tegemata tööde ja lõputute järelvastamiste tulemuseks on lünklikud teadmised ja kohe kindlasti ka väga kehvad tulemused riigieksamitel. Loodame, et paremate tulemuste saavutamisele aitab kaasa ka hindamisjuhendi täpne järgimine: mitterahuldava hinde parandamiseks on aega kaks nädalat ning kõik kursusehinded pannakse välja kursuse lõpus. Tegemata või vastamata töö märkimiseks e-päevikusse kasutatakse nulli.

Väärtustatud väärtused

Kaks aastat tagasi sõnastasime õpilaste ning õpetajate ühise mõttetöö tulemusi aluseks võttes uuesti kooli väärtused, millest lähtuvalt seame õppeaasta eesmärgid ja planeerime õppeaasta tegemised. Silmas pidades meeskonnatööd ja ühtekuuluvust kui üht kooli põhiväärtustest, on õpilaste arengu toetamiseks ja õppimise toetamiseks ning eluks heade eelduste loomiseks koolis moodustatud seitse töörühma, kuhu kuuluvad lisaks õpetajatele ka teised kooli töötajad. Arenduskogu õppetöö korralduse suunajana on koolis juba pikki aastaid. Kolm aastat on tegutsenud õpilaste uurimistöö nõukoda ning kutse- ja karjäärinõukogu. Eelmisel õppeaastal lisandusid tervise- ja õppenõustamisnõukogu. Sel sügisel alustasid tööd loodushoiu ja keskkonnakaitse probleemidega tegelev õuehoiukoda ning kooli maine kujundamisega hakkab tegelema PR nõukoda. Viimasesse kuuluvad ka kooli vilistlane abilinnapea Sven Lass ja linna haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni.

Hoides ja väärtustades oma kaunist õpikeskkonda, ühiselt tegutsedes ja üksteisest lugu pidades suudame oma tööst ja tegemistest rõõmu tunda.

Kõigile õnne, ilusat ja head soovides

Tiia Mikson, 7.-12. klasside õppealajuhataja