Alus: Haridus- ja teadusministri 10.augusti 2005. a. määrus nr. 24

(2) Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud haridusministri 23. jaanuari 2002. a määruses nr 18 «Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused» ja 24. detsembri 2001. a määruses nr 75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord».

(3) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(4) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

(5)  Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

(2)  Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

(1) Õpilase ja tema seadusliku esindajat teavitamiseks hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. kasutatakse õpilaspäevikut, hinnete- ja hinnangulehti (põhikoolis kord õppeveerandis, gümnaasiumis kolm korda aastas), tunnistust, õpinguraamatut.

(2)  Hinneteleht saadetakse koju põhikoolis 3 nädalat enne õppeveerandi lõppu, gümnaasiumis I ja III veerandi lõpus.

(3) Põltsamaa Ühisgümnaasiumi hindamise kord on avalikustatud kooli veebileheküljel.

(4). Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.

(1)  Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3)  Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult klassiga ja teiste õppeainete õpetajatega.

(5)  Üleminekueksamid ja eksamiperioodi kinnitab õppenõukogu enne uue õppeaasta algust.

(6). Tasemetööde ja üleminekueksami eesmärk:

1. hinnata ainekavas määratletud õpitulemuste saavutatust;
2. saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest;
3. eksamitulemuste analüüsi alusel kavandada tugisüsteemid;
4. võimaldada õpilastel omandavad eksamikogemusi;
5. anda õpilasele ja lastevanematele tagasisidet õpioskuste ja õpiharjumuste kohta;

(7). Üleminekueksamite korraldus:

1. üleminekueksami sooritavad kõik õpilased;
2. üleminekueksami vormi valib aineõpetaja koostöös õpilasega 20.veebruariks ja informeerib sellest õppealajuhatajat;
3. üleminekueksami vormid võivad olla :

• kirjalik (kontrolltöö, essee);
• suuline (arvestuspiletite vastamine);
• uurimistöö ja selle suuline kaitsmine.

1. aineõpetajad esitavad üleminekueksamite materjalid õppealajuhatajale 15.aprilliks;
2. üleminekueksamit võtab vastu ja hindab direktori poolt määratud kaheliikmeline komisjon;
3. eksami hinne kantakse eraldi hindena tunnistusele, see ei mõjuta aastahinnet;
4. üleminekueksami mitterahuldava sooritamise korral antakse õpilasele võimalus sooritada järeleksam;
5. Mitterahuldava koolieksamihinde saanud õpilasega viiakse läbi täiendavad konsultatsioonid ja õpilane sooritab korduseksami hiljemalt 15. juuniks.
6. 2.- 5.klassi õpilased sooritavad tasemetöö eesti keeles ja matemaatikas;
7. 6.klassi õpilased eesti keeles, matemaatikas ja õppeaines, mis tehakse teatavaks III õppeveerandi algul;
8. 7., 8., 10. ja 11. klassi õpilased sooritavad ühes õppeaines üleminekueksami:
9. 7. klassi õpilased sooritavad eksami vastavalt valitud suunale: spordiklass - kehaline kasvatus, humanitaarklass – eesti keel, loodusklass – loodusõpetus, matemaatikaklass –matemaatika.
10. 8. klassi õpilased sooritavad ühe eksami vabalt valitud aines ja teatavad oma valikust 15. veebruariks õppealajuhatajale.
11. 10. klassi õpilased sooritavad eksami vastavalt harule: reaalklass - matemaatika (suuline), humanitaarklass - ajalugu, muusikaklass - eriala, üldklass - A-võõrkeel.
12. 11. klassis kirjutavad õpilased õppeperioodi eelviimase nädala neljapäeval koolieksamina kirjandi (6h).
13. Gümnaasiumiõpilased koostavad 10. või 11. klassis uurimistöö (vt juhend veebilehel)
14. (10. klassi õpilased esitavad avalduse uurimistöö teema kohta III õppeveerandi lõpuks, 5. maiks kirjaliku eelkaitsmise vt juhend veebilehel)

(11) Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel sõnalisi hinnanguid.

(12) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks üldjuhul kahe nädala jooksul hinde teadasaamise päevast. Järelvastamisel saadud hinne märgitakse e-päevikusse tärniga. Kokkuvõtval hindamisel arvestatakse järelvastamisel saadud hinnet.

(1) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(2) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(3) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(5) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse- , aasta- ning kooliastmehinne.

(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(1) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega.

(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel, tähtsustades kontrolltööde tulemusi .

Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel üldjuhul 1 nädal enne õppeperioodi lõppu. Koondhinnete väljapanemisel otsustatakse võimalusel õpilase kasuks.

(3) Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

(5) Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe, õpituba, täiendavad konsultatsioonid jm)

Parandusõppe rühma suunab õpilase kooli õppenõukogu klassijuhataja ettepanekul, õpituppa suunab õpilase aineõpetaja. Vastavatest abinõudest teavitatakse õpilase vanemaid kirjalikult.

(6) Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(7) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(1) Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursuse pikkus on 35 tundi, 12. klassis võib olla ka 30 tundi. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.–12. klassi kursusehinnete alusel.

(2) Kui kursusehinne on erandjuhul jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(3) Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu.

Õppeainetes, milles 12. klassi õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

(6) Kursusehinnete alusel pannakse 10. ja 11. klassi õpilastele aastahinne. Täiendav õppetöö määratakse õpilasele, kellel on aastahinnetes „2” .

(1) Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse päevases õppevormis õppivate õpilaste puhul.

(2) 1.–3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult käitumist.

(3) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine . Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(4) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

(2) Täiendav õppetöö toimub üldjuhul kahe nädala jooksul pärast õppeperioodi lõppu kestusega kuni 5 tundi päevas.

Aineõpetaja koostab täiendava õppetöö plaani ja esitab selle klassijuhatajale õppeperioodi viimasel päeval. Täiendava õppetöö sisust ja kestusest teavitatakse lapsevanemat kirjalikult.

(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

(4) 1.–3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.

(5) 1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.

Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

(6) Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi ning gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi.

(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2) 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(3) Õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, otsustatakse järgmisesse klassi üleviimine õppenõukogus.

(4) Gümnaasiumiklassi lõpetamiseks peavad üldjuhul olema õppeaasta lõpuks olema positiivsed.

(1). Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.

(2). Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks.

(3): Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge «Hinnatud diferentseeritult».

(1): Õpilane, kellele on meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõudeid, viibib kehalise kasvatuse tundides.

(2). Õpilane, kes on vabastatud normatiivide täitmisest ja võistlustest peab oskama õpitud elementide, harjutuste ja mängude tehnikat, teadma sportmängude võistlusreegleid, osalema spordipäevadel kohtunikuna;

(1). Õpilane, kes on vabastatud kehalise kasvatuse tundidest täielikult, koostab sporditeemalisi referaate, osaleb spordipäeval kohtunikuna, abistab õpetajat tunni läbiviimisel (vahendite tootmine, abikohtunik jne).

(2). Nimetatud õpilaste hindamisel kokkuvõtva veerandi-, kursuse- ja aastahinde asemel kasutatakse hinnangut “ arvestatud” ja “mittearvestatud”.

(3). Numbriline aastahinne pannakse välja põhikoolis vähemalt kahe veerandihinde ja gümnaasiumis ühe kursusehinde alusel.

(4). Hälvikute hindamisel oskusainetes (kehaline kasvatus, tööõpetus, muusika, kunst) võib kasutada hinnangut “arvestatud”.

(1). Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.

(2). Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

(3). Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.

(4). Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.

(5). Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

(1). Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(2). Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

(3). Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

(4). Hoolsushinde “rahuldav” saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

(5). Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õppeülesanded.

(1). Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumis hinnatakse õpilase käitumist.

(2). Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

(3). Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil, gümnaasiumiõpilase käitumist kord poolaastas.

(4). Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele, käitumishinne ka õpilasraamatusse. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne.

(5). Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid.

(1). Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja/või direktor (direktori asetäitja õppe- ja kasvatustegevuse alal).

Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.

(2). Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu, teeb otsuse ja teavitab sellest õpilast ja lapsevanemat kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

(3). Kui õpilane või lapsevanem ei ole kooli juhtkonna või õppenõukogu otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava ametniku poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest.

(2). Hindamine on osa kooli õppeprotsessist. Õpilane peab teadma mida hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

(3). Hindamise põhieesmärgid on:

1. motiveerida õpilast sihikindlamalt õppima;
2. anda teavet õppimise käigust õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanematele;
3. määratleda õpilaste individuaalsed õpitulemused.

(4). Hindamine võib olla sõnaline (analüüs / hinnang) ja numbriline (hinne):

1. protsessi hindamine (jooksva õppimise või vahetulemuste arvestamine);
2. arvestuslik hindamine võib olla nii koolisisene kui -väline (eksam, arvestus);
3. õpitulemuste arvestuslik ja kokkuvõttev hindamine on aluseks tunnistuste väljaandmisel õppekava nõuete täitmise ja kooli lõpetamise kohta;
4. koolis rakendatav hindamissüsteem peab sisaldama positiivseid ja negatiivseid hindeid;
5. õpilase üleviimine õppeaastalt järgnevale toimub positiivsete hinnete alusel;
6. koolivälise arvestusliku hindamise üks vorme on üleriigilised, rahvusvahelised ja maakondade piires korraldatud konkursid, näitused, ülevaatused, üleriigilised tasemetööd.

(1). Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid ning õppeveerandi ja õppeaasta lõpul kirjalikke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.

(2). Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning lünkadele teadmistes.

(3). Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassi õpetajate (õpetajate) tähelepanekud ja märkmed vaatluslehtedel

(4).  Sõnalist hindamist kasutatakse 1. klassi õpilaste hindamisel esimesel poolaastal.

(5). Õpilastele antud kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kantakse hinnangulehele.

Hinnang “Oled väga tubli” antakse, kui õpilane:

1. loeb õpitud teksti ladusalt, veatult, selgelt, ilmekalt;
2. saab aru teksti sisust ja peamõttest;
3. lahendab teksti põhjal antud ülesandeid õigesti.

Hinnang “Tuled toime” antakse, kui õpilane:

1. loeb ladusalt, kuid väheilmekalt; teeb lugemisel üksikuid vigu;
2. saab aru teksti sisust, kuid küsimustele vastamisel on üksikuid ebatäpsusi;
3. täidab teksti põhjal antud ülesandeid üksikute vigadega.

Hinnang “Vajad veel harjutamist” antakse, kui õpilane:

1. loeb konarlikult, ilmetult, vigadega;
2. saab üldjoontes tekstist aru;
3. täidab loetud tekstil põhinevaid ülesandeid, kuid teeb vigu.

Hinnang “Ei tule veel toime” märgitakse sõnaliselt lahtrisse “Vajad veel harjutamist” juhul, kui õpilane:

1. ei suuda veel üldse lugeda, ei tunne korralikult kõiki tähti;
2. seoses eelnevaga ei suuda ka täita loetud tekstil põhinevaid ülesandeid.

1. JUTUSTAMINE

Hinnang “Oled väga tubli” antakse, kui õpilane:

1. avaldab heas sõnastuses oma arvamust, nõustumist/mittenõustumist kaasvestleja arvamusega ja oskab seda põhjendada;
2. annab loogiliselt edasi kuulatu ja loetu sisu;
3. jutustab ladusalt, kasutab mitmekesist sõnavara;
4. arvestab suhtlusolukorda ja adressaati.

Hinnang “Tuled toime” antakse, kui õpilane:

1. avaldab oma arvamust;
2. oskab edasi anda kuulatu ja loetu põhisisu;
3. jutustab mõningate ebatäpsustega, ülesehitus hüplik, sõnavalik ühekülgne;
4. arvestab suhtlusolukorda ja adressaati vähe.

Hinnang “Vajad veel harjutamist” antakse, kui õpilane:

1. väljendab oma nõustumist või mittenõustumist seda põhjendamata;
2. saab kuulatust või loetust aru üldjoontes;
3. jutustab küsimuste toel, jutustus on lünklik ja sõnavaene;
4. ei arvesta suhtlusolukorda ja adressaati.

Hinnang “Ei tule veel toime” märgitakse sõnaliselt lahtrisse “Vajad veel harjutamist” juhul, kui õpilane:

1. ei saa aru kuulatavast;
2. ei suuda edasi anda kuulatud või loetud teksti sisu;
3. ei suuda end väljendada ega küsimustele vastata.

1. KIRJUTAMINE

Hinnang “Oled väga tubli” antakse, kui õpilane kirjutab nii, et:

1. töö on puhas, tähekuju ja tähtede seostamine on õiged, käekiri on loetav;
2. töö vormistamine on nõuetele vastav.

Hinnang “Tuled toime” antakse, kui õpilane kirjutab nii, et:

1. töö on puhas, tähekujude kirjutamisel ja tähtede seostamisel on üksikuid vigu, käekiri on loetav;
2. töö vormistamisel on üksikuid vigu.

Hinnang “Vajad harjutamist” antakse, kui õpilane kirjutab nii, et:

1. töös pole hoitud puhtust; tähekujude kirjutamisel ja tähtede seostamisel on rohkesti vigu, käekiri pole loetav;
2. töö ei ole vormistatud nõuetekohaselt.

1. MATEMAATIKA

Hinnang “Oled väga tubli” antakse, kui õpilane on omandanud ainekava nõuetest lähtuvad õpitulemused kindlalt ja täidab antud ülesanded täpselt.

Hinnang “Tuled toime” antakse, kui õpilane on omandanud ainekava nõuetest lähtuvad õpitulemused ja antud ülesannete täitmisel tuleb üksikuid vigu.

Hinnang “Vajad harjutamist” antakse, kui õpilane on omandanud osaliselt ainekava nõuetest lähtuvad õpitulemused ja antud ülesannete täitmisel teeb rohkesti vigu.

2. KODULUGU JA LOODUSÕPETUS

Hinnang “Oled väga tubli” antakse, kui õpilane:

1. tunneb õpitud põhimõisteid;
2. oskab iseseisvalt seostada õpitut enda, oma pere ja ümbruskonnaga.

Hinnang “Tuled toime” antakse, kui õpilane:

1. tunneb enamikku õpitud põhimõisteid;
2. vajab suunavat abi õpitu seostamisel enda, oma pere ja ümbruskonnaga.

Hinnang “Vajad harjutamist” antakse, kui õpilane:

1. teeb palju vigu õpitud põhimõistete kasutamisel;
2. ei oska seostada õpitut enda, oma pere ja ümbrusega.

1. KUNSTIÕPETUS JA TÖÖÕPETUS

Hinnang “Oled väga tubli” antakse, kui õpilane:

1. tuleb iseseisvalt toime antud korralduste täitmisega;
2. oskab kasutada töövahendeid otstarbekalt ja eesmärgipäraselt;
3. hoiab puhtust töö tegemisel.

Hinnang “Tuled toime” antakse, kui õpilane

1. vajab üksikutel kordadel abi antud korralduste täitmiseks;
2. oskab kasutada töövahendeid eesmärgipäraselt;
3. enamasti hoiab puhtust töö tegemisel.

Hinnang “Vajad harjutamist” antakse, kui õpilane:

1. vajab tihti abi antud korralduste täitmiseks;
2. ei oska töövahendeid eesmärgipäraselt ja otstarbekalt kasutada;
3. pole hoolas töö tegemisel.

1. MUUSIKAÕPETUS

Hinnang “Oled väga tubli” antakse, kui õpilane:

1. liigub ja plaksutab rütmis;
2. laulab meelsasti;
3. kuulab muusikat tähelepanelikult.

Hinnang “Tuled toime” antakse, kui õpilane:

1. püüab liikuda ja plaksutada rütmis;
2. laulab meelsasti.

Hinnang “Vajad harjutamist” antakse, kui õpilane:

1. ei püüa liikuda ja plaksutada rütmis;
2. laulab vastumeelselt.

1. KEHALINE KASVATUS

Hinnang “Oled väga tubli” antakse, kui õpilane:

1. tunneb rõõmu kehalisest liikumisest;
2. arvestab kaaslastega;
3. täidab korraldused täpselt.

Hinnang “Tuled toime” antakse, kui õpilane:

1. tunneb rõõmu kehalisest liikumisest;
2. arvestab kaaslastega;
3. korralduste täitmisel esineb ebatäpsusi.

Hinnang “Vajad harjutamist” antakse, kui õpilane:

1. ei soovi end kehaliselt liigutada;
2. ei arvesta kaaslastega;
3. täidab korraldused ebatäpselt.